Tallinna börsi rahaboss peab sünnipäeva

Tähpäeva puhul lõime ühe hüpoteetilise investeerimisportfelli ja uurime, mida oleks kaasa toonud makstud dividendide eest uute aktsiate soetamine. Tallinna Vesi tegi börsidebüüdi 1. juunil 2005 ning aasta hiljem maksti esimene dividend. Väljamakse oli toona 7,85 krooni ehk 0,5 eurot aktsia kohta, mis pani aluse püsivale ja seni kestvale dividendipoliitikale, tehes veefirmast Tallinna börsi usaldusväärseima ja tuntuima dividendiaktsia.

Tähtpäeva puhul meenus üks minu artiklitest nelja aasta tagant, kus ma vaatlesin reinvesteeritud dividendide mõju hüpoteetilisele investeerimisportfellile. Antud lugu võib võtta tolle loo n-ö jätkuna. 

Loome olukorra, kus kümme aastat tagasi oleks õnnestunud 10 000 euro eest soetada Tallinna Vee aktsiaid. Vaadates veefirma aktsiagraafikut, siis tänu viimase paari aasta tõusule oleks investeering kasvanud 46% ehk 14 600 euroni. Liites siia otsa veel iga aasta 1081 aktsia läbi teenitud dividendid, siis summa oleks kokku veidi alla 24 000 euro. See teeks kogutootluseks 138%, mis pole üldse halb number 10 aasta peale – 13,8% aastas. 

Mis juhtuks aga, kui osta iga aasta teenitud dividendi eest Tallinna Vee aktsiaid juurde? Kas suurem hulk aktsiaid koos väärtpaberi tootluse ning kasvavate dividendidega õigustab end? Lihtsuse huvides pole ma arvestanud tehingutasusid ja kõik arvutused on maksuvabad, kuid päris elus neid mõjusid ei tasuks alahinnata. 

„Väikeinvestorid peaksid hindama selliste reinvesteeringutega kaasnevaid kulusid nagu tehingukulud jne,” ütles Swedbanki LC&I Markets Eesti juht Darius Gecevicius. „Teatud juhtudel võivad sellised tasud väikeste summade puhul olla takistavad.” 

Tulles aga mudeli juurde, siis alguses sai 10 000 euro eest 1081 aktsiat. Mida kõrgem on aktsia hind, seda vähem aktsiaid õnnestub osta. Vahepeal 7 euro juurde kukkunud hind võimaldas rohkem väärtpabereid soetada, mis nüüd on dividendide ja tõusnud aktsia näol oluliselt portfelli paisutada aidanud. Selle tulemusel on meil enne 19. juuni väljamakset aktsiate arv kasvanud 2311ni ehk 113%. Seega reinvesteerimine on osalust enam kui kahekordistanud ning ilmselgelt kasulik. 

Vaatame nüüd tootlust. Nagu mainitud, siis veefirma aktsia on börsil oldud ajaga kallinenud 46% ning liites sinna dividendid, oleks portfell väärt ligi 24 000 eurot. Reinvesteerides aasta-aastalt dividende erinevus aktsia ja portfelli tootluse vahel kasvab. Ja seda portfelli kasuks. 

Kui investor oleks 2005. aastal IPO käigus paigutanud Tallinna Vee aktsiasse 10 000 eurot ning ostnud iga kord kõigi teenitud dividendide eest aktsiaid juurde, siis see investeering oleks praegu väärt 37 360 eurot. Kokku teeks see investeeringu tootluseks 10 aasta peale 273%, mis tähendab, et dividende reinvesteerides oleks portfelli tootlus kaks korda parem, kui dividende mitte reinvesteerides (138%). 

Need arvutused vaid tõestavad, et Tallinna Vesi on helde dividendi maksja ja omanikutulu otsiv investor peaks silma pilgutamata soetama endale ka veefirma väärtpabereid. Ja kui see on juba ostetud, siis aktsia hinna üle ei tasu muret tunda ega pisaraid valada. Dividend teeb kogu töö ära.

Kommentaar: Kohutavaidlus jätab pitseri

Joonas Joost, LHV vanemanalüütik

Tänasel päeval mõjutab Tallinna Vesi tegevust ning väljavaateid kohtuvaidlus tariifide üle Konkurentsiametiga ning tariifid, mis on külmutatud 2010. aasta tasemele. Lähiajal on oodata esimese astme kohtuotsust antud vaidluses ning lisaks on paralleelselt käimas ka rahvusvaheline arbitraažimenetlus. Viimane võiks ehk lõpliku lahenduseni jõuda 2015 lõpus või 2016 aasta jooksul kui just pooled varem omavahel kokkuleppele ei jõua.

Seoses nimetatud vaidlustega nii kohalikus kohtus kui ka rahvusvahelises vahekohtus, ei ole viimastel aastatel Tallinna Vee dividendide maht sõltunud äritulemustest, vaid ettevõtte dividendipoliitikaks on olnud väljamakstavate dividendide kasvutempo inflatsiooniga samal tasemel hoidmine.

Kuna 2014. aasta inflatsioon kujunes nullilähedaseks, jäi ka 2014. aasta eest väljamakstav dividendide summa aasta varasemaga võrreldes muutumatuks. Täna võib eeldada, et kui aasta pärast ei ole tariifivaidlus oma lõplikku lahendust leidnud, kujuneb dividendide kasv taaskord vastavalt inflatsioonile. Edasine sõltub pigem sellest, milliseks kujuneb tariifivaidluse lõplik lahendus, tariifimehhanism tulevikus ning konkreetsed investeerimisvajadused/ -võimalused.